Saabusin saunakooli ilma ootusteta, aga sisemise kutse ajel. Helen Moppel ja Ärni suitsusaun jõudsid minu teele vaid nädal aega varem. Ometi tundsin, et kui kutse on tulnud, siis minu ülesanne on seda kuulata.
See on esimene lend, kus osalevad ka mehed. Meid on kokku kuus, kellest kaks on mehed ja neli naised. Igal ühel oma lugu ja teekond siia, kes siis on igapäevane saunataja, saunaehitaja, enesearengu otsija või loodusega sügavamat ühendust otsiv inimene. Aga meid ühendab üks soov – mõista sauna sügavamalt.
Esimene päev kogunesime õhtupoolikul, mil ühiselt suure laua taga sõime, jagasime ja tutvusime. Õhtu viis meid Heleni juhendatud sauna. See oli vaikne, rahulik ja sügav. Märkasin endas ootusi, kuid lasin neist lahti ja lubasin kogemusel lihtsalt olla. Õhtu lõppes ühise õhtusöögi ja jagamisringiga teemajas. Esimene ühendus sai tehtud ning nii mõnusalt oli tajuda, kuidas kokku on sattunud täpselt õige punt inimesi. Igaüks meist siin teineteist täiendamas, peegeldamas ja kaasteeline olemaks.
Kuna ööbime Uusvada kultuurikülas, mis on Setomaal siis tutvusime ka Setomaa pärimusega põgusalt, külastasime palvepaika, et austust avaldada. Alustasime saunatamise teooriaga ning praktiline osa viis meid suitsusauna juurde, tegime vihtu, korjasime oksi, tegime leotisi ning valmistasime taimesoolasid. See oli kontakt ja ühendus loodusega ning võimalus juba teoreetilisi teadmisi praktikasse panna. Näiteks kasutada ära kuu loomise faasi selleks, et taodelda enda uutele algustele head energiat, küllust, kergust ja õnnestumist.
Õppesaun oli koosloomine, mis oli nii vaba, ehe, siiras. Igaüks oma protsessis, samal ajal hoitud ja toetatud. Õhtune jagamisring süvendas ühtsustunnet veelgi enam ning kuigi oleme koos alles teist päeva, on tunne, nagu teaks neid inimesi juba ammu,
Saun on midagi palju enamat kui koht pesemiseks, see on ruum hoidmiseks ja loomiseks, puhastumiseks, ühenduseks ja pärimuse kandmiseks. Eestlasena tundub eriti oluline neid teadmisi edasi kanda ja õppida kasutama väge, mis on meieni jõudnud esivanemate kaudu.
Saunakooli kolmas päev algas jällegi rikkalikku hommikusöögiga, oh kuidas meid seal poputati! Köögiingel Kati valmistas maitsvaid roogasid ning arvestades, et kokku on tulnud ettevõtjad, kes igapäevaselt mitut rolli korraga kannavad, oskas igaüks seda hoolitsust märgata ja vastu võtta.
Pärast hommikust võimlemist ja jagamisringi jätkasime loenguga. Õppisime sauna toimimise alussambaid, mis on nagu vundament, millele kogu saunaskäimise protsess toetub. Mida rohkem ma õpin, seda selgemaks saab, kui sügav on saunatamise maailm. Samas tundub see kõik loomulik. Inimene on ju osa loodusest ning see tarkus on meis olemas. See on iidne kehatarkus, mis tänapäeva elurütmis kiiruses kipub ununema. “Keha mäletab” ja “tagasi juurde juurde” ei ole lihtsalt ütlused, vaid päriselu juhised, mida võiksime nii palju rohkem kehastada.
Saun on paik, mis aitab meil juurte juurde tulla. Saun aitab mäletada ja ühenduda nii iseenda kui ka esivanemate tarkusega. Sauna vägi on ürgne ja tekitab sügavat austust.
Pärast loengut sõitsime Ärnile, kus Helen juhendas rännaku loodusesse ja iseendasse. Läksin teele küsimusega: milline on minu suhe tulevase saunanaisena iseendaga? Rännates looduses ühendume aga iseendaga ning vaikus võimaldab näha ja kuulda sügavusi eneses, mis muidu puutumata jääks.
Õhtune saun tekitas minus sel korral vastupanu. Võib-olla puudutas see rännakul saadud vastuseid, võib-olla oli see keha reaktsioon, sest saun puhastab ju nii füüsilist keha, meelt, vaimu kui hinge. Aga nii sauna kui jääauku, mille ühiselt bassuks nimetasime, minu jalad viisid ning sellest tuli üks ütlemata vägev sõit! Siinkohal jätan detailidesse laskumata, sest see on midagi, mida igaüks ise kogema võiks!
Pühapäeva hommik algas asjade pakkimise ja sõiduga Ärnile. Nagu Helenile omane, ootas ees üllatus. Hommikusaun oli teistsugune. Nii pehme, hoidev, soe. Täis rõõmu, tänulikkust ja usaldust. Need neli päeva moodustasid terviku, nagu iga saunarituaalgi.
Viimane päev oli kogetu kokkuvõtmise ja integreerimise aeg. Märkasime, kui palju see aeg meid muutis. Kui juba ühes saunas kaob ajataju, siis kujutlege vaid nelja päeva sellises ruumis. Aegruum muutus, tajud avardusid ning sündisid ühendused iseenda, teiste ja loodusega. Seda ei saa edasi anda, seda saab vaid ise kogeda.
Aitäh ja suur kummardus Saunamoor Helenile, Ärni suitsusaunale, loodusele, kogu sellele vägevale seltskonnale ja mulle endale, et valisin usaldada ja kohale tulla.
Kohtumiseni saunas!
Keisi
