Ärni suitsusaun
Ajaloost ja paigast
Ärni suitsusaun asub Vana-Võromaa kaunil ja väekal maastikul, ühel väga vanal talukohal. Kirikuraamatute järgi on siin elu ja tegevus teada juba Põhjasõja ajast ning ega siis tol ajalgi ilma saunata ükski talukoht hakkama saanud.
Sauna ümbrus on rikas pärimuslike paikade poolest. Lähedal asub Ristimägi – ohvrikoht, mille kasutus ulatub I–II aastatuhandesse. Rahvapärimuse järgi oli seal olnud kunagi kirik ja ristiga ohvrikivi, mis on tänini alles. Otse sauna kõrval, mõnekümne meetri kaugusel, paikneb väike metsatukk, mida kodused kutsuvad Nõiametsaks, kuid mis tegelikult on väga vana kivikalm – Kalmemägi –, dateeritav I aastatuhande esimesse poolde.
Sauna eest kulgeb läbi vana külatee. Nagu kombeks, on suitsusaun ehitatud teistest hoonetest teisele poole teed. Sauna taga asub vana allikas, kust veel hiljaaegu külarahvas vett ammutas. Teada on ka see, et Ärni saun oli kunagi kogukondlik küla saun – siin käidi kordamööda nii keha kui hinge puhastamas, aga ka liha suitsetamas. Ühel sellisel korral haaras tuli katuseharja ning vana peremees Ärni pidi asuma uut sauna ehitama.
Nagu ühes vanas suitsusaunas ikka, on siit läbi käinud kogu eluring – sünnist surmani, koos tähtpäevade ja pühadega.
Suitsusaun täna
Tänane Ärni suitsusaun on omamoodi: majal on korsten ning saunas sees kapp-kerise ja siibriga ahi, ent oma olemuselt on ta ikkagi ehtne suitsusaun – mustade seinte ja veelgi mustema laega. Nii võib juhtuda, et enne sauna oli nahk pealtnäha puhtam kui pärast. See kuulub asja juurde.
Suits liigub kütmise ajal läbi kivide ning kütmine kulgeb samamoodi nagu suitsusaunas ikka. Külmemal ajal vajab saun 7–8 tundi kütmist, soojemal perioodil piisab 4–5 tunnist. Kütmise ajal hoitakse uksi (ja tuulest olenevalt ka akent) lahti ning pärast „ehmatamist“ peab saun veel seisma – alles siis on kõik saunatamiseks valmis.
Siin saab kogeda ka vanaaegset kausis pesemist, mis tänapäeval enam paljudele tuttav ei ole.
Kohe sauna kõrval on tiik, suvel mõnusaks supluseks ja talvel jääauk karastuseks. Samuti asub sauna kõrval Teemaja, kus on võimalik mugavalt end saunaks valmis sättida ja alustada ning lõpetada saunaskäik ühe vägeva taimetee ringiga.
Ühisloome koda – Ärni suitsusauna saunanaised
Ärni suitsusaun on ka praegu kogukondlik paik ja ühisloome koda.
Siin tegutsevad mitmed saunanaised – nii ühiselt kui ka eraldi. Igal saunutajal on oma käekiri, oma rütm ja vägi ning iga saun on isesugune.
Seetõttu pakub Ärni suitsusaun avastamisrõõmu ka korduvale külalisele.
Lisaks juhendatud saunadele, mida nimetatakse ka saunarituaalideks, on võimalik Ärni saunas ka iseseisvalt saunamõnusid nautida.
Saunakool
Vähemalt kord aastas saavad alustada Ärni suitsusaunas oma teekonda uued saunateadmiste huvilised. Saunakoolis antakse edasi vanu saunatarkusi – nii pärimuslikke teadmisi kui ka praktilisi oskusi.
Vaata saunakooli kohta täpsemalt SIIT
Saunamoor Helen Moppel
Ärni suitsusauna perenaine ja saunakooli eestvedaja on Helen Moppel.
Kuigi Helen on suure osa oma elust veetnud Tallinna kesklinnas ning töötanud aastaid filmimaailmas, on tal isiklik ja sügav kogemus juurte juurde naasmisest. Aastal 2019 kolis ta Lõuna-Eestisse ning samal aastal koges esimest juhendatud suitsusauna, mis muutis täielikult tema arusaama saunast.
Kui seni oli saun tema jaoks olnud eeskätt pesemise koht, siis seal kõlasid trummid, loitsusõnad ja regilaulud – ning sündis kogemus, mida Helen ise nimetab uuestisünniks. Hiljem sai ta teada, et samal hetkel oli ta sündinud saunanaiseks. Imelisele saunakogemusele järgnesid õpingud nii sauna kui ravimtaimede teadmistest ja väest.
Loe sünnilugu SIIT
